Käib kah see kärbes

Eile:
Length = 15,502 km
Average Speed: 6,0 km/h
Time: 02:35:05
Steps: 18702

Täna:
Length = 21,061 km
Average Speed: 6,3 km/h
Time: 03:20:27
Steps: 25045

Ja Teejuht 23.03 sai ka hommikul välja.

Kevade algus kell 13:43

... ütleb kalender tänase päeva kohta. Mida on õues viibides küll raske uskuda.

Vanarahvatarkus (uuerahva sõnastuses) ütleb, et kui esimene tsikkel, mida kevadel näed, on kollane, siis tuleb kuldne suvi.
Selle deviisiga ma ka täna väikse eputamise-tiiru tegin :) Bikersis koos Meritiga lõunat söömas ja Gerdile leevikestepildiga jõulušokolaadi viimas. Kui te mu peent irooniat mõistate (kasutades Gerdi sõnu).
83 km tuli kokku, aga johtuvalt vilust-tuulisest ilmast ei näind ma ühtki teist endasugust. Siiski, hullumaja juures kaks rollupoissi vehkisid mulle rõõmsalt käega, ja mina neile vastu.

Ahjaa, Teejuht 23.02 on ka saadaval. Võrreldes .01 mõned pisiparandused.

Dr. Nightmare

Garmini helifailide valik on üpris nadi. Eestikeelsest vinguvas kõneviisis tädist, kelle tekst on grammatiliselt vigaselt kokku pandud, ma parem ei räägigi. Olen enamasti kasutanud inglisekeelseid kõnesüntesaatoriga helifaile, kelle eestikeelsete tänavanimede inglisekeelne hääldus sageli üpris lõbus on.

Paar päeva tagasi aga tõmbasin endale Garmini veebilehelt Dr. Nightmare-nimelise häälepaketi. Lisaks sellele, et ta tavapäraseid juhiseid "after three hundred meters turn right" hauataguse häälega loeb ja "recalculating" asemel "let me consult my magic bookhhh" ütleb, viskab ta aeg-ajalt muidki morbiidseid kilde. Näiteks "This car is nice, but it's no hearse", või "Have you looked at the trunk lately?", või "There's something strange about this place". Mis on ju esialgu isegi lõbusad, aga hakkavad üsna ruttu korduma. Ja ei oma mitte mingit seost selle infoga, mida geps tegelikult kaardifailist välja võiks lugeda. Fraas "Are we planning to visit the graveyard" võiks ju ometi siis kuuldavale tulla, kui ka gepsu ekraanil mõni surnuaed parasjagu lähedusse satub. Aga selleks Doktor Õudukal ilmselt intelligentsi napib.

Veel on seal valikus porgandihäälega lumememm Elfred, aga selle katsetamise ma jätan Sinule.

Lumisel-unisel teisipäeval aknast välja vaadates

Väljas on neli koma seitse kraadi sooja, ja lund mätsib niiet...

Merit tuli ükspäev koju, silmad säramas, ja rääkis, et neil on Pärlega kindel plaan minna aprilli alguses tsiklitega Lepaninale -- see on teispool Pärnut, mingi 170 km. Praegu välja vaadates võib neile üldiselt kaasa tunda.
Tegelikult igatsen ma ise vähemalt samapalju lume sulamist. Peale esimest hoogsat tsiklinädalat on nüüd juba enam kui nädalapikkune paus olnud.

Aga unine olen sellepärast, et öösel sai kokku lastud Eesti Teejuhi järjekordne versioon 23.01. Suurim täiendus on hoonete kontuurid. Tundub, et õnnestus märkimisväärselt lisandunud andmemaht sedasi ära optimeerida, et pildi liigutamine on täitsa talutava kiirusega. Kaardi väljanägemine ja informatiivsus on igatahes täiesti uuel tasemel. Eelmine, ilma hooneteta versioon tundub nagu kooli töövihiku kontuurkaart selle kõrval :)

Nõuka-aeg pärandas meile ametipäevade traditsiooni

TTÜ's on saanud traditsiooniks tähistada 12. märtsil automaatikapäeva. Nagu igal aastal, tuli ka tänavu see kuupäev täiesti ootamatult :) Ma ei ole oma ülikooliga küll erilisi sidemeid säilitanud, aga vahelduva eduga üritame me sel päeval kokku saada oma kursusega -- aastal 1994 automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala lõpetanutega. Vahel jääb mõni aasta vahele, aga siis otsib keegi taas kursakaaslaste mailid välja ja saadab kutse laiali.

Kell 5:14 istusin ma rongi peale (mis ju on omaette märkimisväärsus) ja sõitsin linna poole.

Kell 6 olin ma viksilt traditsioonilises kohtumispaigas Karja Keldris vahutava Saku Kulla klaasi taga.

Pool 7 oli mul praad lõpetatud ja koos õlleklaasi põhja lähenemisega sigines hinge rahutus, miks ma veel ikka üksi olen, kui helistas Mac. Selgus, et ma olin operatiivinfost kõrvale jäänud ja seekord minnakse otse Al Mare bowlingusse. No õnneks ei olnud ta veel kaugel ja võttis mu Roosikrantsist auto peale.

Meid tuli seekord kokku kuus: Mac, Avo, Hannes, Einar ja Kaiz. Kella kümneks sai meil neli või viis mänguvooru mängitud ja Hannese ülemvõim (mida vahel küll Avo kõigutama pääses) kehtestatud. Noblesse oblique -- Hannese kohustuseks jäi meid lähiajal taas kokku kutsuda ja sedakorda oma saunas võõrustada.

No ja täna hommikul saan ma (taas ootamatult) teada, et täna tähistatakse geodeetide ja kartograafide päeva! :D

TGIF (= Thank God It's Friday)

Mis Sa arvad, mis ma täna tegin?

Õige :D tsikliga sõitmas käisin!
Täpsemalt tulen ma just EMMK Talverallilt, kus peale varakult käpa maha saanud põhjanaabrite oli palju toredaid vanu ja uusi tuttavaid. Aga esimeseks korraks mulle piisas ja otsustasin, et koduvaikuses on ikka parem magada kui maaskäpsete põhjanaabrite mörina saatel. Liiati et koduvaikus paikneb ürituse toimumiskohale Kiisale nii lähedal.

Lisaks mahtus möödunud reedesse ettekande pidamine EGÜ kevadkonverentsil, mis sujus ootuspäraselt rabedalt (no ei ole mul avaliku esinemise närvi, ei ole!), ent võeti üllatavalt soojalt vastu. Vähemalt lähemate kolleegide poolt. Vähemalt oskavad nad lohutada ;)

Sama ettekanne sai teisipäeval juba tekateka tudengitele peetud. Tõtt-öelda tundsin ma end selle auditooriumi ees mõnusamalt kui tänase ees.

Vahepeal on tänasest juba eile saanud...