Haanjamaa

Haanjamaal polegi "minu elus" varem autoorienteerumist tehtud. Ootuspäraselt vaheldusrikas maastik ja ägedad teed. Janni kvaliteetrada, kergesti leitavad KPd, erinevaid logistilisi skeeme pakkuv teedevõrk. Valdava aja võistlusest ilus ilm, sekka mõned piisad vihma, viimasel pooltunnil tihedam sadu. Üle mitmeaastase vahe oli tore võimalus taaskord Tõnu Lepaga koos sõita. Tõnu ei olnud rooste läinud ja tegi meile esikoha trassivaliku :)

Koduteel sai südame põksuma. Sõitsin parasjagu sirgel Tartu-Võru teel 100 km alas ja tegin ca 110'ga möödasõitu 90'ga sõitvast välismaa numbritega autost, kui järsku näen, et vasakult kõrvalteelt hakkab üks auto välja sõitma. Ja teeb süüdimatult parempöörde otse minule vastu. See toimus otse minu nina ees, nii et ma ei saanud isegi tema trajektoori prognoosida - kui avara kaarega ta teele välja keerab. Õnneks me mahtusime siiski kolmekesi kõrvuti teele. Põhjus kirikusse küünal viia...

SeiklusHingamine

Tuleb tunnistada, et samal ajal, kui kogu muu eesti rahvas hingas ühiselt laulu- ja tantsupeol, tegime meie Meritiga koos hoopis Jõgevamaal Suveseiklust. Tänavu meile sattunud Torma ja Jõgeva vallad osutusid tänuväärt piirkondadeks, kus materjali leidmisega raskusi ei olnud. Aga pikemalt ma sellest praegu ei kirjuta, muidu ei ole suveseiklejatel põnev ;)

Eilne päev möödus Gerdiga Pärnus Plingi seiklusele materjali kogudes. Ka Pärnu üllatas meeldivalt oma materjalirohkusega, üleüldse oli seal väga mõnus ja huvitav ringi hulkuda. Aind et >10 km jalgsimatk kesklinnas ja pidev ringivahtimine väsitas õhtuks üsna ära. Muulide peal jäigi käimata :(

Nagu ratta peal

Jaanipäev - Meriti ja Pärlega Voikas (Elva ja Nõo vahel). Tuur Palojärve äärde (kus küll seoses jaheda ilmaga vees ei käinud). Tagasiteel Mukri rabalaukas ujumas.

Nädalalõpp - kuuri ehitamine. Praeguseks on karkass ja sarikad püsti ning roovi pealelöömine pooleli. Peale palgapäeva on vaja osta katuseplekk, seinalaudis ja betoon põranda valamiseks.

L õhtu - Järva-Jaanis Uunikute Suveralli lõpetamist kiibitsemas.

P õhtu - Varbola-tuur. Kogesime, et masu annab end tunda ka sel moel, et asutused ei jõua oma lahtiolekuaegade infot veebilehtedel ja infoliinidel piisavalt värskendada. Sedasi olid üllatuslikult suletud Nõmme kõrts ja Veski baar. Viimaks lasti meid sisse Ristimäele, kus kartulisalat külmikust välja kraamiti ja näljastel ratturitel kõht täis söödeti.

E õhtu - Võsu taga Lobi rannas piknikul. Mere ääres oli ootamatult jahe, võrreldes sisemaa leitsakuga. Tagasiteel kohvid Laane pansionis.

T - tagarattalaagri vahetus. Laagri sain Balti Laagrist, tihendid Laagri- ja Tihendikeskusest. Õhtul Meriti ja Eerikuga Järveotsa järve ääres orienteerumisteisipäevakul, pärast veel Eerikuga metsateedel tuuritamas.

K õhtu - Tartus kolleegidega reisimuljete õhtu.

Milleks meile vaja seda ämmamoori maja

Terve see nädalavahetus möödus Kehtnas lammutus- ja ehitustööde tähe all.

Maike ja Reimo, kes eelmisel nädalal olid tulnud jaanipäevaks kodumaale puhkama, hakkasid algul nõrga veesurve põhjuseid taga ajama. Filtrivahetusega alanud protsess viis kogu vannitoa- ja köögitorustiku väljavahetamiseni koos seinte ja põrandate lahtivõtmisega ning täiesti uutena ülesehitamisega. Kuna Reimo oli aga lubanud ndlv ema juures katust parandada, siis andis ta objekti meile üle ja läks ise uuele. Puhkus myass.

Meie algseks tagasihoidlikuks plaaniks oli viia välja vana ja mittekasutatav Pioneer-pliit ja lammutada maha selle tagune viltuvajunud kärgtellistest "ilumüür". Nagu ka eelmise nädala Reimo praktika õpetas, ei ole asjad kunagi nii lihtsad, kui optimistid arvavad :P Pliidi veesärk oli aastate jooksul pisitasa läbi tilkudes enda alused põrandaplaadid ja -lauad täiesti läbi mädandanud, seega lõikasime me mädad talavahed välja ja asendasime uutega. "Ilumüüri" tagant tuli välja lippadi-lappadi krohvimattidega ürgne saepurutäidisega vahesein, mida ei olnud kuidagi võimalik viisakalt dekoreerida, seega jätkus lammutust kauemaks. Kogu selle sodi alt koorus viimaks välja päris vahva telliskorstna pind, mis peale krohvi eemaldamist ja harjamist uueks toakujunduselemendiks jääbki. Vaheseina aga asendasime kostna tasapinda jätkava kipsseinana, millele kindakrohv peale tuleb.
Kuna aastate jooksul olid selle maja remondid näinud välja nii, et vanale jamale uus kiht jama peale, siis sai nüüd väga palju ruumi ja avarust tuppa juurde.

Planeeritud paaritunnine talgu kujunes kaheks 14-tunniseks tööpäevaks. "Jaani hele" aga leidis tänuväärt kasutust talguõllena. Kusjuures - piinlik seik, aga selgub, et oma õllest on võimalik ka hommikul pohmakas tekkima. See on nagu oma koera käest puredasaamine. Arvad, et tunned seda looma, aga...

Bean'lik

Keila-Joa mõis.
Draamateater mängib klassikat - Eugene O'Neill "Pikk päevatee kaob öösse".
Lutsepp, Kaljuste, Sukk, Avandi, Lukin.

Üks arrogantne tolgus saali tagareas, kelle jaoks ilmselt hea kultuurisündmus tähendab Meie Mehe suvetuuri ja kes juba esimese stseeni ajal tukkuma on jäänud, hakkab keset vaikset stseeni läbi une valjusti mõmisema. Häiritud publiku pilgud pöörduvad üle õla vaatama, kuidas kodanik naabri küünarnukimüksu peale ärgates juhmi näoga ringi vahib, mõistmata, kus ta viibib ja mis toimub.
Tõepoolest - kuidas satuvad sellised tüübid üldse teatrisse?
Piinlik.
Väga piinlik.

Iff Only

Eile Käsmus Ifi kontserdil.
Palju toredaid tuttavaid inimesi, kellega ammu pole trehvanud.
VÄGA palju toredaid inimesi, kellega ei ole varem trehvanud.
Palju toredat tuttavat muusikat.

Me läksime sinna tsiklitega ja jäime veel peale lõppu kauemaks kauni suveõhtuse Käsmu vahele jalutama, et mitte meetrikaupa liikuva autorivi vahel vänderdada. Tulema saime alles kl 11 paiku, kui päike juba poolsaare tipu taha vajunud.
Tagasiteel Kolgaküla kandis soojemaltriietumisepeatuse järel ei võtnud Meriti ratas enam starterit taha. Paari korra proovimise järel võttis, siis aga näitas üldse pimedat pilti. Õnneks osutus viga lihtsaks akuklemmi lahtipõrumiseks, mille kohapeal kiiresti leitud-parandatud sai.
Üks paar ndl tagasi läbitud külavahetee jupike, mis siis kaunis kuiv ja tolmune oli, üllatas mudaste lompidega. Merit sai ühes sellises tsikli landscape-formaati. Ise õigel ajal vahelt ära, aga üks rattakülg ootab praegu õue peal survepesu.
Aruküla alevivahel kargas järsku metskits kuskilt põõsast välja ja ühe lennuka hüppega nina alt üle tee. Õnneks oli meie kiirus asulasisesele liiklusele vastav. Varsti peab neid juba keset Talina linna ka kartma hakkama, maütlen.
Tänu väikesi teid mööda sinkavonka tulekule jõudsime koju alles 1 ajal.

Aga selle LäbiVihma kütusekulust ja paagi mahust ja kraanide loogikast mina veel aru ei ole saanud. 170 km peale tankimist peab juba reservikraani avama. Vana kollase tankeriga sai 500 km sõita...

Vahtkonnavahetus