Milleks meile vaja seda ämmamoori maja

Terve see nädalavahetus möödus Kehtnas lammutus- ja ehitustööde tähe all.

Maike ja Reimo, kes eelmisel nädalal olid tulnud jaanipäevaks kodumaale puhkama, hakkasid algul nõrga veesurve põhjuseid taga ajama. Filtrivahetusega alanud protsess viis kogu vannitoa- ja köögitorustiku väljavahetamiseni koos seinte ja põrandate lahtivõtmisega ning täiesti uutena ülesehitamisega. Kuna Reimo oli aga lubanud ndlv ema juures katust parandada, siis andis ta objekti meile üle ja läks ise uuele. Puhkus myass.

Meie algseks tagasihoidlikuks plaaniks oli viia välja vana ja mittekasutatav Pioneer-pliit ja lammutada maha selle tagune viltuvajunud kärgtellistest "ilumüür". Nagu ka eelmise nädala Reimo praktika õpetas, ei ole asjad kunagi nii lihtsad, kui optimistid arvavad :P Pliidi veesärk oli aastate jooksul pisitasa läbi tilkudes enda alused põrandaplaadid ja -lauad täiesti läbi mädandanud, seega lõikasime me mädad talavahed välja ja asendasime uutega. "Ilumüüri" tagant tuli välja lippadi-lappadi krohvimattidega ürgne saepurutäidisega vahesein, mida ei olnud kuidagi võimalik viisakalt dekoreerida, seega jätkus lammutust kauemaks. Kogu selle sodi alt koorus viimaks välja päris vahva telliskorstna pind, mis peale krohvi eemaldamist ja harjamist uueks toakujunduselemendiks jääbki. Vaheseina aga asendasime kostna tasapinda jätkava kipsseinana, millele kindakrohv peale tuleb.
Kuna aastate jooksul olid selle maja remondid näinud välja nii, et vanale jamale uus kiht jama peale, siis sai nüüd väga palju ruumi ja avarust tuppa juurde.

Planeeritud paaritunnine talgu kujunes kaheks 14-tunniseks tööpäevaks. "Jaani hele" aga leidis tänuväärt kasutust talguõllena. Kusjuures - piinlik seik, aga selgub, et oma õllest on võimalik ka hommikul pohmakas tekkima. See on nagu oma koera käest puredasaamine. Arvad, et tunned seda looma, aga...