Rõõm väikestest asjadest

Veneaegse inimesena on mu seljaajju salvestunud teadmine, et ARKis läheb ilgelt aega ja kindlasti on mõni paber puudu või valesti täidetud. Viimased praktilised kokkupuuted selle asutusega tõestavad risti vastupidist. Nii ka tänane käik Sauele. Olin teenindussaalis ainus klient, niipea kui järjekorraautomaadist numbri sain, käis kõll ja minu numbriga leti taga ootas lahke teenindaja. Asjad aetud paari minutiga! Ma lausa küsisin teenindajalt, et kas see seis on tingitud masust või tänasest streigist, aga kohe peale vastuseks saadud muiet sisenes järjest mitu uut klienti. Nii et kõik toimib :)

Seejärel käisin veel kindlustusbüroost läbi, vormistasin ka eelmise omaniku kindlustuse ringi ja katkestasin vana tsikli kuni järgmise märtsini tehtud poliisi (selle eest saab raha tagasi). Taas kiiresti ja mugavalt asjad aetud.

Nagu Sa aru saad, olen ma nüüd LäbiVihma legaalne omanik :) Seni veel ei tihanud seda õuel seisvat musta elukat päris omaks pidada, ent täna uurisin teda juba põhalikumalt. Tagapiduri supporti juures on midagi lahti ja klotsid kõlisevad auklikul teel. Kaugtulede lüliti ei fikseeru, selle peab kas lahti võtma ja proovima korda teha või vana ratta omaga asendama. Suunatulede lüliti on ka veidi puine ja ei taha esimese näpuvajutuse peale alati toimida. Muus osas aga on temaga sõit puhas rõõm. Sidur ja käigud toimivad ülimõnusalt - pehmelt ja konkreetselt. Veidi harjumatu on kõrge lenks. Võib-olla peab selle vana ratta omaga ära vahetama, see on madalam. Aga äkki hakkab veel meeldimagi.