XL haige :(

Njah... mitte et vahepealse kuu aja jooksul midagi kirjutamisväärset juhtunud ei oleks, pigem on selle pausi põhjuseks olnud see, et olen elanud stiilis "sõida ja ära mölise". Täna hommikul aga on selline tunne, et võiks üle hulga aja pisut möliseda. Või vigiseda.

Pühapäeval, olles öösel tulnud tagasi Lavassaarest (mis tegelikult vääriks pikemat muljetamist) ja ennelõunal veidi Kevadsõidu rada täiendanud, sõitsin parasjagu Kehtna-tagustel metsateedel aega parajaks, sest Merit oli Muska+Merke+Rolluga Türi lillelaadalt peatselt tagasi tulemas. Äkitse lõi mootorisse terava tiksumise sisse. Pidasin kinni, võtsin kiivri peast, käivitasin ja kuulasin... tiks tuli mootori ülaosast, klapikambrist. Mootor käivitus ja käis küll ühtlaselt, ent heli oli siiski nii terav, et mootori hullema kahjustamise ohus pidasin paremaks edasi mitte sõita. Võtsin siis ratta käekõrvale ja hakkasin mööda küngastest üles-alla kulgevat metsateed tsivilisatsiooni suunas astuma. Mõni langus lubas sadulasse hüpata ja sadakond meetrit priiküüti saada, ent sellega kaasnesid teised sajad meetrid küngastest ülestrügimist. Pisut üle kilomeetri ja nahk korralikult märjaks aetud, jõudsin Palukülla ja keerasin esimesse hoovi, kus inimesi askeldamas näha oli, sisse. Peremees lubas lahkesti enda õue peal ratta lahkamise käsile võtta ja laenas mutrivõtmeid.

Ilmnes, et parempoolse väljalaskeklapi nookuril oli ca 4-5 mm lõtk sisse tulnud ja see seal tiksuski. Kui aga vahe reguleerpoldist kokku keerasin, ei saanud mootorit enam ringi ajada, nukk lükkas klapivedru lõpuni kokku. Selgemat põhjust kohapeal ei õnnestunud tuvastada, kahtlustasin nookuri või nookuritelje purunemist. Helistasin Meriti endale järele ja leppisin peremehega kokku, et ratas jääb niikauaks tema õuele, kuni sellele õhtul käruga järele tulen.

Eile siis võtsin asja kodus põhjalikumalt uurida. Nookurid (neid on iga klapi kohta kaks) paistsid korras olema, ent klapisääre ülemine ots koos vedrutaldrikuga istus naaberklapiga võrreldes tublisti sügavamal. Näis, nagu oleks klapp poolavatud asendis kinni jäänud, Ent kummalisel kombel liikus klapp vajutamisel vabalt allapoole (niipalju kui klapivedru seda lubas) ja, mis kõige kummalisem - mootoril oli kompressioon täiesti olemas, ehk et klapp pidas õhku! Esimese hooga tundus see täiesti sürr - nagu oleks klapisäär järsku 5 mm kokku tõmmanud??? Siis aga lõi pähe see mõte, et äkki on klapipesa silindrikaanes lahti tulnud ja oma kohalt välja tulnud, ent sedasi poolel teel kinni kiilunud, et klapp temaga kontaktis siiski tihedaks jäi...

Senine diagnostika oli käinud klapivahede reguleerimisavade kaudu, ilma klapikambrikaant maha võtmata. Nüüdseks oli aga selge, et pole pääsu terve klapikambri- ja ilmselt ka silindrikaane mahavõtmisest. Kuna ma eelmisel korral klapikambris käies olin näinud kurja vaeva kaane rattaraami paagialuse toru alt kättesaamisega, siis seekord otsustasin mootori raamilt esmalt maha tõsta ja alles siis osadeks võtta. See osutus lihtsamaks kui ma pelgasin.

Aga klapikambris tabas mind halb üllatus - mõlema väljalaskenuki tipud olid karvased. Mis tähendab nukkvõlli vahetust. Samuti on räsitud nukkvõli keskel olev liugelaager ja selle pesa silindrikaanes. Mis tähendab kaane vahetust. Ja peasüüdlase ehk klapini ma ei olegi veel jõudnud, kuna silindrikaane mahavõtmiseks läheb vaja õhukeseseinalist 12 padrunvõtit, mida ma pean nüüd minema linna pealt otsima.

On karta, et lühikese aja ja väikese rahaga seda südant taas tuksuma ei saa...