Milline imeline õhtu!

Võtsin Meriti X-Bõrri ja käisin veel mõnesid muudetud rajalõike üle mõõtmas. Ja see ring läks päris pikaks.

Praegu on see hetk aastas, mis pahatihti märkamatult mööda läheb -- pole veel õieti talveunest äraganudki, kui juba on suur suvi käes. Seda toominga- ja sirelilõhnaaega tahaks nii palju kui võimalik enesesse ahmida. Kulgeda metsateedel ja püüda õhtupäikese kiiri, mis läbi värske roheluse tungivad.

Tegelikult on X-Bõrr väga hea kulgemiseratas. XL iseloom on palju metsikum, kutsub kruusateedel seda viimast piiri kompama. Ühtlast sõitu ta ei salli, kogu aeg olgu äkzn. X-Bõrr seevastu naudib madalate pööretega rahulikku podistamist. Kiiret pole kuskile. Ja sobivad talle ka kitsukesed-käänulised metsarajad. Kuigi, siiski, kõige kodusemalt tunneb ta end asfaldiga kaetud vanadel kurvilistel maanteedel. Näiteks Sauelt Jõgisoole. Jõgisool tuled hiway'le välja ja tõstad kiiruse korraks 110 peale, aga Haruteel keerab ratas taas vanale maanteele, mis läbi Muusika kulgeb. Seal on 60 kiiruspiirang, ja see sobib meile ülihästi. Vastutuleva vana Jawa juht viipab sõbralikult. Me mõlemad teame, et oleme Õigel Teel :)