Maalähedane

Eilne päev möödus Ellamaal isal abiks olles.

20 aastat tagasi ostis isa MTZ-05 marki väikese aiatraktori. Siuke kahe rattaga ja pikkade käepidemetega, millest ise järel käies põkatsit juhitakse. Nende aastate jooksul on see riist käru vedades ja põldu harides tublisti tööd teinud. Vanake hakkab aga ära väsima ja tänavu kevadel isa teda enam korralikult käima ei ole saanudki. Seepärast tuli meil eile kartulivaod käsisahaga sisse ajada - mina hobuseks ees ja isa tagant survet avaldamas ning NÕÕ hõikamas.

Vagudeajamise vahel tegelesin ma traktori diagnostikaga. Märgid viisid magneetoni - küünla säde on nõrk ja juhuslik. Tänapäevaste asjade remontimise vahel on vana vene tehnikaga ses mõttes tõeliselt mõnus tegeleda, et asjad käivad suurema vaevata lahti ja kuskil ei ole mingeid plastmassnagasid, mis juba paari esimese monteerimise käigus puruks lähevad. Magneeto sai molekulideks laiali võetud, aga viga otseselt välja ei paista, seega võtsin ma ta koju kaasa, et testriga kõik komponendid üle kontrollida. Kahtlustan, et kondensaator lööb üle.

Muuseas sai mootori all oleva tugiraami pragunenud kinnitused kokku keevitatud ja käiviti ladusamalt käima pandud (see on selline kellavedru ja trossiga, traktorit käivitatakse nagu mootorsaagi). Ja ülesõidu juurest kiivavajunud tõkkepuu ära koristatud. Raudtee üleskorjamisest (ja meie esimesest Riisipere-Taebla dresiinimatkast), näh, on ju juba 5 aastat möödas. Ja tee äärest kraavist välja kougitud tahmased liiprid, mis sinna talvel kinnijäänud lumesaha väljaaitamiseks sai täiteks topitud. Liiprid olid kraavipõhjas vett täis imbunud ja ropult rasked.

Kogu päeva saatis verejanulise sääseparve raevukas pinin ja armuvalus kägude katkematu kukkumine. On maikuu lõpp.