Tsiklijumalad on mu maha jätnud

Eile Meriti X-Bõrril klapivahesid kontrollides õnnestus puruks keerata klapikaane reguleerava kork. Nojah, praegu oli hea võtta asenduskork XL kaane pealt (need mootorid on suuresti sarnased), aga XL kokkupanekuks tuleb ikkagi kuskilt uus kork leida... :(

Parim stressimaandaja on füüsiline rahmeldamine. Viskasin kasvuhoone vundamendist autokärutäie mulda välja ja vedasin Ellamaale isa juurde. Kasvuhoone vundamendile on nimelt plaan kuur ehitada, selleks aga tahan põrandaaluse mulla liivaga asendada.

Isa ei olnud kodus (oli parasjagu linnast tulekul) ja koerad olid vist pealelõunauinakut tegemas, igatahes õnnestus mul sedasi autoga õuele sõita, et nad ei kuulnudki. Kui autost välja tulin ja kuuri labida järele läksin, siis alles nad märkasid, et midagi kahtlast teoksil, ja tulid mu peale lõugama. Ma seisin hulk aega ühe koha peal paigal ja ei teinud häält. Ja nad ei tundnudki mind ära! Umbusk säilis isegi siis, kui ma taskust vorsti välja kraamisin ja neid maiustama kutsusin. Ma olin juba hulk aega õue peal asjatanud, kui nad viimaks klähvimise lõpetasid ja mind nuuskima usaldasid tulla. Pärast oli meil kõigil kolmel piinlik, et sedasi omasid võõrastatakse.