Autoremondi juttu

Picassol hakkas kuskil pool aastat tagasi jahutusvedelik vaikselt kaduma. Mootoriruumis kuskil leket ei paistnud, see-eest aga "toas" hakkas aeg-ajalt tunda andma spetsiifiline kirbe jahutusvedeliku hais ja aknad kippusid uduseks. Kõik viitas salongiradika lekkele. Meele tegi üksjagu mõruks, kogu selle armatuurlaua aluse lahtimonteerimine radikale ligipääsemiseks ei tõotanud just kerge töö olla. Pole õnnestunud seni netist ka mingit abistavat kirjandust leida.

Täna siis võtsin julguse kokku ja hakkasin tasapisi armatuuri alust lahti kaevama. Asjad, mida ette kardad, osutuvad vahel üllatavalt lihtsaks. Kõik plastikust kattepaneelid olid suht loogiliselt leitavate ja hõlpsasti lahtikeeratavate kruvidega, ei mingeid ühekordseid ja kergestipurunevaid plastnagasid ega tüübleid. Peagi paljastus kahtlusalune radikas ja oletused leidsid kinnitust - selle alune ujus vedelikust.

Lekkivat radikat ennast ma veel ei eemaldanud, enne tuleb uus hankida. Ilmselt tuleb selle eest natuke raha välja käia, aga vähemalt tööraha saab kokku hoitud ja ühtlasi avardatud oma silmaringi selles osas, mis "karul kõhus on" :) Igasugu huvitavaid asju on muide, millest mul enne aimugi polnud. Näiteks pisikese ventilaatoriga salongitemperatuuri andur. Ventilaator veab salongiõhku armatuuri sisse ja andur vaatab, kas peab kütet lisama või maha võtma. Kusjuures see ventilaator oli miskipärast oma pesast välja tulnud, nii et ta mõõtis ainult armatuurialuse õhu temperatuuri pidevalt. Mis on reeglina märksa soojem, kui mujal autos olev õhk. Pole siis ime, et salong soojaks ei läinud.

Ahjaa, vasak külg on autol endiselt lopergune ja kole, ent kindlustusega on asjad korda aetud ja niipea kui uued uksed saabuvad, läheb auto kereremonti.