Nii nagu tõukad, nii ka läeb

Kui ma siin paar posti tagasi kirjutasin, et tõukekelgud on taas liikvel, siis hakkasin meenutama ja nuputasin välja, et ka minu kadunud vanaema kelk peaks kuskil maal kuuri all veel alles olema. Eile siis kaevasin ta sealt välja ja tõin Sakku. Üllatavalt hea väljanägemisega - metallosad kenasti hõbevärviga värvitud, puit lakitud. Esimesed sõidumeetrid ei pakkunud küll oodatud elamust, ent vaadates jalaseid altpoolt, ei olnud see üllatav. Peale lihvkettaga haljaks käiamist oli minek hoopis teine.
Ega muud - saapatalda mõned libisemisevastased kruvid ja esimesele proovisõidule. Nüüd, peale paarikilomeetrist tuuri, on nahk märg ja jalad tudisevad, ent elamus on täitsa vaevavääriline :)